Teema 8 / 31· Also in this book

Digitaalse Tervisekirjaoskuse Määr

Digitaalse kirjaoskuse määr mõõdab patsiendipopulatsiooni osakaalu, kes suudab iseseisvalt ja edukalt täita digitaaltervise platvormil tavalisi ülesandeid – sisse logida, aega broneerida, videovisiidiga liituda või testitulemust lugeda – ilma teise inimese abita. See erineb digitaalse juurdepääsu määrast ja seda tuleks alati mõõta sellest eraldi: patsiendil võib olla nutitelefon ja lairibaühendus ning ta ei pruugi siiski suuta telemeditsiini platvormil ilma abita liikuda, ning nende kahe mõõdiku segamine varjab täpselt seda populatsiooni, mida see mõõdik on mõeldud esile tooma.

Miks see on oluline

Digitaalne juurdepääs üksi ei taga, et patsient suudab digitaaltervise teenust tõhusalt kasutada: madalama tervisekirjaoskusega, piiratud üldise tehnoloogiakogemusega, kognitiivse või nägemispuudega või platvormi liidese keelebarjääridega patsientidel võib olla täielik tehniline juurdepääs ja nad ei pruugi siiski ülesannet iseseisvalt täita, ning see lõhe korreleerub süstemaatiliselt samade demograafiliste rühmadega, kes seisavad juba silmitsi muude tervise ebavõrdsustega. HIMSS-i digitaaltervise võrdsuse mõõtmise raamistik (Digital Health Equity Measurement Framework) käsitleb digitaalset kirjaoskust juurdepääsust eraldi sambana just selle tõttu: juurdepääsulõhe sulgemine ilma kirjaoskuse lõhega tegelemata võib jätta populatsiooni tehniliselt ühendatuks, kuid funktsionaalselt võimetuks kasu saama. Organisatsioonid, mis mõõdavad ülesande täitmist ja täitmiseks kuluvat aega tavaliste platvormi toimingute puhul, segmenteerituna keele ja sotsiaalmajanduslike näitajate järgi, suudavad tuvastada kirjaoskuse tõkkeid ja suunata tuge (lihtsustatud liidesed, abistatud sisseelamine, teise keele sisu) palju täpsemalt kui organisatsioonid, mis toetuvad ainult juurdepääsumõõdikutele või üldistele rahuloluskooridele.

Kuidas seda arvutatakse

Digitaalse kirjaoskuse määr = patsiendid, kes täidavad määratletud
                              ülesande iseseisvalt ilma abita /
                              patsiendid, kes seda ülesannet
                              proovivad × 100

Tavaliselt mõõdetavad ülesanded: konto sisselogimine, aja
broneerimine, videovisiidiga liitumine, testitulemuse vaatamine,
vastuvõtuvormi täitmine.

Esitage ülesande kaupa, mitte ühe segatud skoorina, kuna kirjaoskus
lihtsate ülesannete (sisselogimine) ja keeruliste ülesannete
(mitmeastmelise vastuvõtuvormi täitmine) puhul erineb oluliselt ning
nende segamine varjab, kus konkreetne tõke asub.

Läbitöötatud näide

Tervishoiusüsteem jälgib videovisiidiga liitumist määratletud ülesandena kuu jooksul 5 000 planeeritud telemeditsiini kohtumise lõikes. Neist 4 100 patsienti liitub edukalt ilma tugikõneta või visiidi ajal tehnilise abita (digitaalse kirjaoskuse määr selle ülesande puhul: 82%). Esmase keele järgi segmenteerimine näitab määra 89% ingliskeelsete patsientide puhul versus 61% patsientide puhul, kelle esmane keel erineb platvormi vaikeliidese keelest – 28-punktine lõhe, mis oleks nähtamatu, kui esitataks ainult segatud 82%, ning mis viitab otse konkreetsele, lahendatavale sekkumisele (tõlgitud liides ja juhised), mitte ebamäärasele üldisele kirjaoskuse probleemile.

Andmeallikad ja hoiatused

Ülesande täitmise andmed saadakse tavaliselt platvormi enda sündmuste logidest (kas patsient jõudis videovisiidile, kas aja broneerimise voog lõppes katkestamata), täiendatuna tugikõnede või abilaua kontaktandmetega, et tuvastada ülesanded, mis "täideti" tehniliselt ainult seetõttu, et patsient sai poolel teel otsest abi. Ülesanne, mis loetakse "täidetuks" ainult süsteemilogide põhjal, võib varjata, et patsient vajas sinna jõudmiseks pereliikme või tugipersonali telefonikõnet – tõeliselt kirjaoskusest sõltumatu täitmine tuleks määratleda ja jälgida eraldi abistatust, kus platvorm suudab need kaks eristada. Digitaalne kirjaoskus korreleerub tervisekirjaoskuse ja üldise kirjaoskusega, kuid on neist analüütiliselt erinev; kus on vaja ametlikku hindamist, tuleks kasutada valideeritud instrumenti (mitte ainult vanusel või demograafial põhinevat mitteametlikku eeldust).

Lõksud

  • Digitaalse kirjaoskuse segamine digitaalse juurdepääsuga: täieliku tehnilise juurdepääsuga patsiendil võib siiski puududa kirjaoskus seda tõhusalt kasutada; need on eraldi mõõdikud, mis nõuavad eraldi sekkumisi, ning neid ei tohiks kunagi esitada ühe koondnäitajana.
  • Abistatud täitmiste lugemine iseseisvate õnnestumistena: kui patsient täidab ülesande ainult tugikõne või pereliikme abiga, on see kirjaoskuse lõhe, mille platvorm on kinni katnud, mitte lahendanud; eristage abistatud ja iseseisvat täitmist, kus andmed seda võimaldavad.
  • Ühe segatud ülesande täitmise skoori esitamine: kirjaoskus lihtsa ülesande (sisselogimine) ja keerulise (üksikasjaliku vastuvõtuvormi täitmine) puhul erineb oluliselt; esitage ülesande kaupa, et tuvastada täpselt, kus tõke asub.
  • Eeldamine, et ainult vanus ennustab digitaalset kirjaoskust: kuigi vanus korreleerub koondtasandil madalama digitaalse kirjaoskusega, on platvormi liidese keele valdamine ja üldine tehnoloogiaga tuttavus sageli tugevamad individuaalsed ennustajad ning neid tuleks mõõta otse, mitte vanusest järeldada.

Allikad

  • HIMSS, Digital Health Equity Measurement Framework (DHEMF)
  • Office of the National Coordinator for Health Information Technology (ONC), tervise infotehnoloogia kasutatavuse ja digitaalse tervisekirjaoskuse uuringud
  • Eelretsenseeritud kirjandus digitaalse tervisekirjaoskuse mõõtmise ja sekkumise kohta, näiteks ajakirjas Journal of Medical Internet Research (JMIR) avaldatud uuringud

Vaata ka: digitaalse juurdepääsu määr, eeltingimuse mõõdik, millega seda kõige sagedamini ja kõige sagedamini ekslikult segi aetakse.